28.02.13

Hei Sõbrad.

Kahjuks ma ei ole suutnud oma lubadust pidada ning hakata tihemini kirjutama, kuna kool ja töö võtavad enamus mu ajast ära. Ma töötan peaaegu iga päev ja lihtsalt ei leia aega kirjutamiseks.
Aga sellegi poolest täna kriblan veits ja annan teile teada, mis mu elus toimub.

Hetkel on mu elus põnev periood. Tegelen suveks ettevalmistusega ning kogun toetust.
Viimane aeg olen tegelenud vabal ajal uudiskirja kirjutamisega ning loodetavasti on see nüüd valmis.

Niisiis. Siin see on. Ootan kriitikat :)

Viimane nädalavahetus käisin taaskord Põleval Pirnil. See on üritus, mis annab motivatsiooni ja ideid, kuidas jüngerdada.Nii võimas on näha, kuidas praegused ja tulevased juhid on kokku tulnud ning nende südamed põlevad selle järgi, et täita misjonikäsku.

Selle aasta teema oli Isa maa. Peamiselt räägiti sellest, et kuidas saab siinsamas Eestis juhtida ning inimesi usule tuua. See oli nii julgustav, kuna mu enda südames on Eesti ja Tartu noored.

Mulle meeldis eriti see, kuidas Kuldar Kaljuste rääkis igapäevasest jüngerdamisest. Kuidas saab läbi tavaliste asjade nagu söömine, hobid ja töötamine juhtida jutu teemat kristlusele. See oli hea seminar.

Siin on mõned pildid kaa:

 Pildil siis Siim Tolmusk jõgevalt, Ave Viires ja Silja Eigi Rakverest, Susanna Veevo Hiiumaalt, Renata Lopetaite Kadrinast ning mina. Teadagi- tartust :)

Need on need hullud juhid, kelle jaoks osadus on olulisem, kui öösel magamine ja tõepoolest, meil oli nii hea aeg koos. Õppisime üksteist tundma ja saime PALJU naerda. Kallid olete :)

Peale põlevat pirni, pühapäeval käisin oma sõbranna Signega uisutamas ja pannkooke söömas. Saime temaga tuttavaks peale 3d koguduse aastavahetuspidu. Hullult hea aeg oli koos. Ilm oli kaa perfektne.
Kompressoris oli veits halb teenindus ja ootasime oma pannkooke mingi 40 minutit. Kui need ära sõime hakkasin bussipeale kiirustama. Mul oli pilet juba ostetud ja olin hilinemas. Ma palvetasin trammis, et Jumal teeks mingi ime ja ma siiski jõuaksin bussipeale, kuigi see tundus üsna eba tõenäoline. Astusin trammipealt maha kell 17.32. Buss pidi välja sõitma kell 17.30.
Lidusin nii, kuidas jalad võtsid bussijaama suunas, aga kui kohale jõudsin märkasin, et buss oli juba välja sõitnud ning keeras just nurga taha. Jooksin siis valgusfooride juurde, kus buss jäi õnneks punase tuletaha pidama. Vehkisin nagu lollakas kätega. Õnneks tegi bussijuht uksed lahti ning sain siiski peale.
Jumal teeb lihtsalt nii võimsaid imesid.
Kui suur on tõenäosus, et sa jõuad bussipeale, mis oleks pidanud juba välja sõitma ning bussijuht teeb uksed lahti seal, kus ei tohiks?
Niisiis jõudsin kenasti Tartusse.

Teisipäeval pidasime Betti sünnipäeva. Tegelt ma ei saanud sellest eriti kaua osa võtta, sest olin tööl kella 22.00-ni. Kui koju jõudsin olid inimesed veel siin. Nad mängisid mingit sõnamängu ja küsisid minukäest auto osade kohta. Uhke tunne oli. Tundsin ennast päris auto tehnikuna, sest iga autoga seotud küsimusega pöörduti minupoole. Tegelt olin arvatavasti ainuke tüüp seltskonnas, keda huvitavad autod. Või no väga, väga huvitavad. :D
 Kuigi ma väga kaua peol ei saanud olla oli siiski hea aeg koos. Friikad olid kaa head :P
Mul on täiega hea meel, et mul on selline sõber, nagu Betti. Ta on alati nii positiivse ellusuhtumisega ja on sellega mind palju mõjutanud. Palju õnne sulle veelkord, Betti :)

Täna oli päris ok päev. Käisin Ristteel ja vastasin paarile küsimusele. Sain ka veits toetuse kogumisega tegelda, mis on mega tähtis, kuna vabu päevi on päris vähe.
Sain teada ühe väga kurva uudise, mis tõi hetkega mu sisse niipalju küsimusi, millele ma vastust ei tea.
Miks lähevad asjad nii, nagu nad lähevad?
Ma arvan siiski, et Jumal on hea ja Tal on oma plaan, mida me alguses ei mõista.
 Me lihtsalt ei saa osadest asjadest aru, aga see ei muuda seda, kes Tema on.

Sellised siis uudised hetkel väga tuisusest Tartust. Ma ikka mõtlen teie peale ja kui aega saan siis kriblan midagi.
Seniks aga olge kaitstud ja väga õnnistatud.
Jumal armastab teid lihtsalt niiväga.