Kevad on kätte jõudnud ja järjest vähem aega jääb blogi kirjutamiseks. Siiski ma proovin vähemalt kuus 2 korda teile oma tegemistest kirjutada. Asi on lihtsalt selles, et mida ilusamaks ilm läheb, seda vähem on aega kodus arvutitaga vahtida. Suht suure aja võtab nüüd ära ka bassi harjutamine, aga mis seal ikka. Ma arvan, et te niikuinii ei viitsiks tihedamini lugeda... Ok. Asume siis asja juurde.
Alustan viimasest reedest. Reede hommikul ma ärkasin kuskil kell 10.00. Läksin linna asju ajama. Kui need olid aetud, siis läksin ja vaatasin, et kuidas Lao tänava korter edeneb. Päris norm näeb juba välja... Lagi on värvitud, uus tapeet on peal.. Nüüd on jäänud ainult uus Parkett ja veel mõned väikesed asjad. Ei jõua ära oodata, millal see tehtud saab. Tahaks juba täiega kesklinnas elada. Ei viitsi kontorist koguaeg jala annelinna käia. Tegelt viimane aeg olen rattaga sõitnud, aga ka see vajab hooldust ja üha rohkem sagenevad hooldamatusest tingitud viperused. näiteks vajab kett pingutamist, see kipub kiirendamisel hammasrattalt maha hüppama.
Peale linnas käimist läksin koju. Õhtul toimus Athena keskuses Superhero kontsert. Suht võimas oli. Parem, kui eelmine kord. Sai kuulda ka oma selle bändi lemmiklugu. See on "Blame". See lugu kõlab lihtsalt nii võimsalt. Eriti laivis. Panen ka siia lingi, kust leiab selle loo ja veel palju teisigi.http://christianrocker.com/SUPERHERO/ (paremal pool ääres on väike player, kust saab valida kõiki lugusid ;).
Peale kontserti tahtsin koju ära minna, kuna olin üsna väsinud, aga Priit käis päris tükk aega peale, et ma jääksin. Otsustasin siis jääda. See oli suht hea idee, kuna Betti ja Amalie ei viitsinud ka veel koju minna. Niisiis- mina, Priit, Triin(u), Amalie ja Betti läksime jõeäärde istuma. Päris lahe oli üle pika aja niisama chillida. Rääkisime igast huvitavatest asjadest. Sellel õhtul jõudisn koju kuskil kell 23.45.
Laupäeval oli ka suht huvitav päev. Hommikul rääkisime Raunoga netis, et peaks midagi tegema, kuna polnud kaua aega koos chillinud. Leppisime kokku, et teeme õhtul kontoris filmika. Vahepeal ennem seda ma läksin Priidu juurde. Ta kutsus mu autot lammutama. Ma ei olnud seal eriti kaua, kuna tal oli suht halb tuju ja meil ei sujunud see lammutamine üldse. Õhtul läksime siis kontorisse. Kutsusime veel Betti, ja Theodori. Pidime alustama kell 21.00 aga sinna tuli Risttee bänd proovi tegema. Niisiis alustasime kuskil 22.15. Vaatasime Sherlock Holmes-i teist osa. Kuna me alustasime nii hilja, siis lõppes film päris hilja. Koju jõudsin kuskil kell 1.45.
Pühapäeval oli suht raske ärgata. Äratus oli kell 7.00 kuna lubasin Chrisi set-up is aidata. Seekord rääkis Kuldar Kaljuste sellest, kui hea on Jumal.
Jumala narratiivi algusest peale võ ime näha, kuidas Jumal loob vajaduse ja seejärel rahuldab selle. Jumal lõi ilmaruumi ning täitis selle heade asjadega. Me näeme, et Jumal lõi igal päeval midagi uut ja iga päeva lõpus ütles: „See on hea.“ Võiks isegi väita, et loodud ilmaruum janunes Jumala headuse järele ja et Jumal täitis selle oma headusega ning ütles: „See on hea.“ Kuuendal päeval näeme, et Jumal loob enda näo järgi Aadama. Aadam vaatas kõiki loomi ja ütles, et ükski neist pole tema sarnane. Jumal nägi, et inimesele pole hea üksi olla ja lõi Eeva. Pärast seda, kui Jumal oli inimese loonud, ütles ta: „See on väga hea.“ Me näeme, et Jumal lõi meid sellisel moel, et oleks alati midagi, mis Teda ja Tema jätkuvat hoolitsust meile meelde tuletab.
(Väike copy- paste risttee lehelt ;) http://risttee.ee/#/ahha/ndal-3-hea ).
Peale teenistust läksime suht suure grupiga Ränduri pubisse. Koju jõudes mängisin harjutasin suht kaua bassi. Päris hästi tuleb välja juba (kahe nädalakohta ma arvan, et on hea tulemus). Läksin suht vara magama, kuna täna oli ju esimene tööpäev peale puhkust.
Esmaspäeval ehk täna siis ärkasin kell 4.00 ja läksin 6-eks tööle. Tööpäev algas nagu iga teine aga vahepeal juhtus midagi imelist. Nagu ikka kuulasin ma muusikat, kui järsku hakkas mängima "Sanctus Real"-i lugu "Change me" (http://www.youtube.com/watch?v=pnN-4JcXoDs&feature=related). Ma kuulasin neid sõnu ja need olid täpselt need, mida ma hetkel tundsin. Eriti see salmiosa:
Did my words betray the
Patience I once claimed
Can't you see it in my face?
I need your grace.
Ma tundsin, et ma olen jälle Jumalast nii kaugele läinud ja endiselt vajan Ta armu. Ma palusin Jumalat, et ta andestaks mulle mu eksimused ja täidaks mind oma vaimuga. Samal hetkel ma tundsin füüsiliselt, kuidas ta tuli ja täitis mind üleloomuliku rõõmu ja rahuga. Piisas ainult ühest lausest, et tunda jälle, kui hea ja armastav Jumal on. Nii lihtne on võtta see minut võib-olla isegi vähem, et teada, et me ei pea ise pingutama või rebima selleks, et ära teenida tema armastust. Ta on juba kõik andnud. Meie asi on see lihtsalt vastu võtta ja olla tänulik selle eest. Jumal on seal samas ja ta lihtsalt ootab, et sa leiaksid tema jaoks natukene aega.
Niipalju siis täna. Ma loodan, et see (eriti viimane osa) julgustas või muutis kedagi, sest tegelikult selle eesmärgiga ma neid ridu siin trükin. Ma tahan teile lihtsalt öelda, et Jumal armastab teid nii väga.. Ükskõik, kes sa oled või mida sa oled teinud või tegemata jätnud. Ta armastus ei muutu sellest väiksemaks. Te olete talle nii kallid
Sellega ma täna ka lõpetan. Mõne ajapärast kirjutan jälle. Ma ei teagi, kuidas seda lõpetada. Ma arvan, et siia lõppu sobib lihtsalt üks piiblisalm see on Matteuse 6:33
Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siisseda kõike antakse teile pealegi! Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homnepäev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast.