Hey Friends
So I thought I will share with you a little bit what is happening in my life at these days. As many of you know I am trying to finish my school what I quitted, when I was about 16 years old. At the same time I work full time as security guard. It sounds pretty easy, but I have lately been really sdepressed by all the pressure of busy life. I don´t have so much time to spend with my friends, so it has also made me feel pretty lonely.
I have thought a lot about giving up and just go for long travel... I know, that it´s not my God´s plan for my life, but it just seems like easiest way.
Today being in the church I was praying, that God could somehow reveal himself to me. I prayed, that He could find me where I am right now with my life and He could give me strength to move on.
There was not lifechanging moment at church, but I was sure, that God is going to answer.
I went home and little bit later I took bicycle to just spend some time riding around in the neighbourhood. I was just discovering some new places and in a little while I found myself from a place where I used to hang out 3 years ago. Suddenly I was in the middle of the old memories and God just started to speak to me.
The place I found was a house, where me and my friends used to drink daily. It was right after my friend died and I was really depressed and lost meaning of living. I was struggling with alcoholism and suicidal thoughts.
Today, standing there outside of the house I remembered all the crazy days there. I remembered all the pain and lonelyness I was struggling with.
After living through all the past, I realized how much different is my life now with God.. Even though it is really difficult sometimes I have always God, who is with me in the problems and He is caring me through.
It made me really valuate all these "Small" things again like having a warm place to stay or having friends around me... There are so many people, who would kill to have this life, that I have right now... Now I realized again, how much I have given.
God really gave an answer for my prayer and it gave me so much strength to fight on. Never forget, where you come from.. If you feel like giving up, just think about where God has brought you through...
I hope it will give you some motivation to keep fighting and even more, I hope it will make you realize how blessed you are.
Have a great night and stay strong :)
Sunday, October 27, 2013
Thursday, February 28, 2013
28.02.13
Hei Sõbrad.
Kahjuks ma ei ole suutnud oma lubadust pidada ning hakata tihemini kirjutama, kuna kool ja töö võtavad enamus mu ajast ära. Ma töötan peaaegu iga päev ja lihtsalt ei leia aega kirjutamiseks.
Aga sellegi poolest täna kriblan veits ja annan teile teada, mis mu elus toimub.
Hetkel on mu elus põnev periood. Tegelen suveks ettevalmistusega ning kogun toetust.
Viimane aeg olen tegelenud vabal ajal uudiskirja kirjutamisega ning loodetavasti on see nüüd valmis.
Niisiis. Siin see on. Ootan kriitikat :)
Viimane nädalavahetus käisin taaskord Põleval Pirnil. See on üritus, mis annab motivatsiooni ja ideid, kuidas jüngerdada.Nii võimas on näha, kuidas praegused ja tulevased juhid on kokku tulnud ning nende südamed põlevad selle järgi, et täita misjonikäsku.
Selle aasta teema oli Isa maa. Peamiselt räägiti sellest, et kuidas saab siinsamas Eestis juhtida ning inimesi usule tuua. See oli nii julgustav, kuna mu enda südames on Eesti ja Tartu noored.
Mulle meeldis eriti see, kuidas Kuldar Kaljuste rääkis igapäevasest jüngerdamisest. Kuidas saab läbi tavaliste asjade nagu söömine, hobid ja töötamine juhtida jutu teemat kristlusele. See oli hea seminar.
Siin on mõned pildid kaa:
Pildil siis Siim Tolmusk jõgevalt, Ave Viires ja Silja Eigi Rakverest, Susanna Veevo Hiiumaalt, Renata Lopetaite Kadrinast ning mina. Teadagi- tartust :)
Need on need hullud juhid, kelle jaoks osadus on olulisem, kui öösel magamine ja tõepoolest, meil oli nii hea aeg koos. Õppisime üksteist tundma ja saime PALJU naerda. Kallid olete :)
Peale põlevat pirni, pühapäeval käisin oma sõbranna Signega uisutamas ja pannkooke söömas. Saime temaga tuttavaks peale 3d koguduse aastavahetuspidu. Hullult hea aeg oli koos. Ilm oli kaa perfektne.
Kompressoris oli veits halb teenindus ja ootasime oma pannkooke mingi 40 minutit. Kui need ära sõime hakkasin bussipeale kiirustama. Mul oli pilet juba ostetud ja olin hilinemas. Ma palvetasin trammis, et Jumal teeks mingi ime ja ma siiski jõuaksin bussipeale, kuigi see tundus üsna eba tõenäoline. Astusin trammipealt maha kell 17.32. Buss pidi välja sõitma kell 17.30.
Lidusin nii, kuidas jalad võtsid bussijaama suunas, aga kui kohale jõudsin märkasin, et buss oli juba välja sõitnud ning keeras just nurga taha. Jooksin siis valgusfooride juurde, kus buss jäi õnneks punase tuletaha pidama. Vehkisin nagu lollakas kätega. Õnneks tegi bussijuht uksed lahti ning sain siiski peale.
Jumal teeb lihtsalt nii võimsaid imesid.
Kui suur on tõenäosus, et sa jõuad bussipeale, mis oleks pidanud juba välja sõitma ning bussijuht teeb uksed lahti seal, kus ei tohiks?
Niisiis jõudsin kenasti Tartusse.
Teisipäeval pidasime Betti sünnipäeva. Tegelt ma ei saanud sellest eriti kaua osa võtta, sest olin tööl kella 22.00-ni. Kui koju jõudsin olid inimesed veel siin. Nad mängisid mingit sõnamängu ja küsisid minukäest auto osade kohta. Uhke tunne oli. Tundsin ennast päris auto tehnikuna, sest iga autoga seotud küsimusega pöörduti minupoole. Tegelt olin arvatavasti ainuke tüüp seltskonnas, keda huvitavad autod. Või no väga, väga huvitavad. :D
Kuigi ma väga kaua peol ei saanud olla oli siiski hea aeg koos. Friikad olid kaa head :P
Mul on täiega hea meel, et mul on selline sõber, nagu Betti. Ta on alati nii positiivse ellusuhtumisega ja on sellega mind palju mõjutanud. Palju õnne sulle veelkord, Betti :)
Täna oli päris ok päev. Käisin Ristteel ja vastasin paarile küsimusele. Sain ka veits toetuse kogumisega tegelda, mis on mega tähtis, kuna vabu päevi on päris vähe.
Sain teada ühe väga kurva uudise, mis tõi hetkega mu sisse niipalju küsimusi, millele ma vastust ei tea.
Miks lähevad asjad nii, nagu nad lähevad?
Ma arvan siiski, et Jumal on hea ja Tal on oma plaan, mida me alguses ei mõista.
Me lihtsalt ei saa osadest asjadest aru, aga see ei muuda seda, kes Tema on.
Sellised siis uudised hetkel väga tuisusest Tartust. Ma ikka mõtlen teie peale ja kui aega saan siis kriblan midagi.
Seniks aga olge kaitstud ja väga õnnistatud.
Jumal armastab teid lihtsalt niiväga.
Kahjuks ma ei ole suutnud oma lubadust pidada ning hakata tihemini kirjutama, kuna kool ja töö võtavad enamus mu ajast ära. Ma töötan peaaegu iga päev ja lihtsalt ei leia aega kirjutamiseks.
Aga sellegi poolest täna kriblan veits ja annan teile teada, mis mu elus toimub.
Hetkel on mu elus põnev periood. Tegelen suveks ettevalmistusega ning kogun toetust.
Viimane aeg olen tegelenud vabal ajal uudiskirja kirjutamisega ning loodetavasti on see nüüd valmis.
.bmp){kind=link}
Niisiis. Siin see on. Ootan kriitikat :)
Viimane nädalavahetus käisin taaskord Põleval Pirnil. See on üritus, mis annab motivatsiooni ja ideid, kuidas jüngerdada.Nii võimas on näha, kuidas praegused ja tulevased juhid on kokku tulnud ning nende südamed põlevad selle järgi, et täita misjonikäsku.
Selle aasta teema oli Isa maa. Peamiselt räägiti sellest, et kuidas saab siinsamas Eestis juhtida ning inimesi usule tuua. See oli nii julgustav, kuna mu enda südames on Eesti ja Tartu noored.
Mulle meeldis eriti see, kuidas Kuldar Kaljuste rääkis igapäevasest jüngerdamisest. Kuidas saab läbi tavaliste asjade nagu söömine, hobid ja töötamine juhtida jutu teemat kristlusele. See oli hea seminar.
Siin on mõned pildid kaa:
Need on need hullud juhid, kelle jaoks osadus on olulisem, kui öösel magamine ja tõepoolest, meil oli nii hea aeg koos. Õppisime üksteist tundma ja saime PALJU naerda. Kallid olete :)
Peale põlevat pirni, pühapäeval käisin oma sõbranna Signega uisutamas ja pannkooke söömas. Saime temaga tuttavaks peale 3d koguduse aastavahetuspidu. Hullult hea aeg oli koos. Ilm oli kaa perfektne.
Kompressoris oli veits halb teenindus ja ootasime oma pannkooke mingi 40 minutit. Kui need ära sõime hakkasin bussipeale kiirustama. Mul oli pilet juba ostetud ja olin hilinemas. Ma palvetasin trammis, et Jumal teeks mingi ime ja ma siiski jõuaksin bussipeale, kuigi see tundus üsna eba tõenäoline. Astusin trammipealt maha kell 17.32. Buss pidi välja sõitma kell 17.30.
Lidusin nii, kuidas jalad võtsid bussijaama suunas, aga kui kohale jõudsin märkasin, et buss oli juba välja sõitnud ning keeras just nurga taha. Jooksin siis valgusfooride juurde, kus buss jäi õnneks punase tuletaha pidama. Vehkisin nagu lollakas kätega. Õnneks tegi bussijuht uksed lahti ning sain siiski peale.
Jumal teeb lihtsalt nii võimsaid imesid.
Kui suur on tõenäosus, et sa jõuad bussipeale, mis oleks pidanud juba välja sõitma ning bussijuht teeb uksed lahti seal, kus ei tohiks?
Niisiis jõudsin kenasti Tartusse.
Teisipäeval pidasime Betti sünnipäeva. Tegelt ma ei saanud sellest eriti kaua osa võtta, sest olin tööl kella 22.00-ni. Kui koju jõudsin olid inimesed veel siin. Nad mängisid mingit sõnamängu ja küsisid minukäest auto osade kohta. Uhke tunne oli. Tundsin ennast päris auto tehnikuna, sest iga autoga seotud küsimusega pöörduti minupoole. Tegelt olin arvatavasti ainuke tüüp seltskonnas, keda huvitavad autod. Või no väga, väga huvitavad. :D
Kuigi ma väga kaua peol ei saanud olla oli siiski hea aeg koos. Friikad olid kaa head :P
Mul on täiega hea meel, et mul on selline sõber, nagu Betti. Ta on alati nii positiivse ellusuhtumisega ja on sellega mind palju mõjutanud. Palju õnne sulle veelkord, Betti :)
Täna oli päris ok päev. Käisin Ristteel ja vastasin paarile küsimusele. Sain ka veits toetuse kogumisega tegelda, mis on mega tähtis, kuna vabu päevi on päris vähe.
Sain teada ühe väga kurva uudise, mis tõi hetkega mu sisse niipalju küsimusi, millele ma vastust ei tea.
Miks lähevad asjad nii, nagu nad lähevad?
Ma arvan siiski, et Jumal on hea ja Tal on oma plaan, mida me alguses ei mõista.
Me lihtsalt ei saa osadest asjadest aru, aga see ei muuda seda, kes Tema on.
Sellised siis uudised hetkel väga tuisusest Tartust. Ma ikka mõtlen teie peale ja kui aega saan siis kriblan midagi.
Seniks aga olge kaitstud ja väga õnnistatud.
Jumal armastab teid lihtsalt niiväga.
.bmp){kind=link}
Tuesday, January 22, 2013
22.01.13
Hei Kallid lugejad.
Aeg lendab linnutiivul ning juba on kätte jõudnud jaanuari kuu viimased nädalad. Alates viimasest postitusest (õigemini detsembrikuust) on toimunud niipalju põnevat, et selle kõige kirjutamine võtaks väjemalt 3 postitust. Näiteks üks mu klassiõde, kelle pärast olen palvetanud ja jüngerdanud tuli Jeesuse juurde, ning on tänaseks päevaks ka ristitud. Aga räägin kõigest põgusalt.
Viimati, kui teile novembris kirjutasin, siis töötasin Fastersis. Seal töötamine aga ei tasunud ennast väga ära ja töö ei sobinud mulle eriti. Detsembris otsustasin leida uue töö ja kirjutasin avalduse Selverisse. Minu üllatuseks helistas mulle järgmisel päeval Selveri juhataja ning kutsus töövestlusele. Paar päeva hiljem hakkasin seal tööle. Minu peamised töö ülesanded on kauba vastuvõtt ning ladustamine, samas kui vaja, siis teen ka kõike muud näiteks panen kaupa välja jne. Selveris on parem töötada, sest seal on parem palk, kuigi töö on lihtsam ja koguaeg ei ole kiire. Mõnus on veel see, et saab igasuguseid soodustusi ning töökoht asub kodu lähedal.. Töötan nimelt oma kodupoes.
See oli ime, et ma sinna tööle sain, kuna tegelikult ei olnud ametikoha nõuded täidetud, aga nad vajasid kiiresti uut töötajat. Ma usun, et see oli osa Jumala plaanist.
Kui olin Selveris umbes 2 nädalat töödanud pidin minema juhataja juurde küsimusega, et kas mul on võimalik saada terve suvi palgata puhkust. Mis te arvate, mis ta vastas? Ta vastas, et on nõus otsima mulle asendaja ja võtma mind sügisel tööle tagasi. Pidin seda küsima, sest tegelikult juba oktoobris küsiti minukäest, et kas ma tahaksin olla Komas (Kristlik noorteühenuds, mis tegeleb laagrite korraldamise jms. korraldamisega) suve praktikant. Ma ei öelnud kindlat vastust, kuna ei teadnud, mida tulevik toob. Mul ei olnud kindlat töökohta ega ka kodu. Novembris oli asi nii kaugel, et taheti kindlat vastust. Ma palvetasin ja küsisin Jumalalt, et mida ma tegema peaks. Jumal vastas "Kas sa oled valmis jätma kõik, et järgneda mulle?" Ta andis mulle kirjakoha
Mateuse 28:17 Ja Jeesus ütles neile: „Järgnege mulle ja ma teen teist
inimesepüüdjad!”
18 Ja nad jätsid kohe oma võrgud sinnapaika ning
järgnesid talle.
Tol hetkel otsustasin, et ei ole vahet, kas ma saan selle töökoha alles jätta või mitte. Arvan, et see on parim võimalus teenida Jumalat. Peale seda läksin ja küsisin, et kas saan suve vabaks ja juhataja oli nõus. Mu suurim soov ja igatsus on see, et Jumal kasutaks mind samamoodi, nagu ta kasutas Vahurit, Bettit ja teisi praktikante selleks, et minuni jõuda ja minu elu jäädavalt muuta. Ma loodan, et ma saan kellegi jaoks samamoodi olemas olla, nagu nemad olid minujaoks. Minu suurim igatsus on teenida Jumalat, sest ta on andnud mulle kõik. Ma ei ole midagi väärt, aga tema andis mulle oma kõige kallima ja see oleks vähem, mida ma saan tagasi anda... oma elu.
Jõulud ja aastavahetus möödusid suurepäraselt. Ma veetsin jõulud Viinalassidega. Niimõnus aeg oli koos. Sai palju süüa ja kingitusi, mida ma isegi ei oodanud. Ka perega sain aega veeta. Tegin Lii- Angelaga koos piparkooke. Ta on mu 6-e aastane õetütar. Ma armastan teda niiväga. Meil oli niihea aeg koos.
Jaanuaris olen peamiselt tööl ja koolis olnud. Sellegi poolest on olnud imeline ja üllatuste rohke aasta algus. Näiteks mu klassiõde Susanna, kelle eest ma olen niipalju palvetanud sai päästetud. Ta on minuga mitu korda käinud Risttee grupis ja ka teenistustel, aga ta otsustas oma elu anda Jumalale Elva pabtistikoguduse noortelaagris, kuhu kutsus teda ta vend. Võimas, mida Jumal tema elus on teinud viimaste kuude jooksul.
Meil toimus eelmine nädalavahetus ka Risttee talvelaager, kuhu ma algselt ei plaaninud üldse minna, kuna pidin tööl olema. Aga siis küsiti mu käest, kas ma tahaksin Susannat ristida. Ma olin nii rõõmus selle võimaluse üle. Küsisin pühapäeva vabaks. See päev oli võimas. Peale Susanna sai ristitud veel 6 inimest. Võimas, mida Jumal on tegemas meie koguduses.
Peale selle tehti mulle veel laagris üks kirjeldamatult hea üllatus. Paljud inimesed soovisid mulle õnne, kui laagrisse jõudsin, aga ma ei saanud alguses aru, mille puhul. Peale ristimis teenistust öeldi, et Ristteel anti välja mõned aasta tiitlid/tunnustused. Ma olin nii üllatunud, kui öeldi, et sain aasta saadiku tiitli (saadik on keegi, kes on saadetud esindama oma riiki kuskil teises riigis ja meie kristlastena usume, et me oleme Jumala riigi saadikud siin maapeal) . See tundus nii uskumatu ja nii julgustav. See andis niipalju inspiratsiooni. Ma arvan, et selleks, et olla hea saadik ei pea me ise midagi tegema. Lihtsalt olema need kes me oleme. Igalpool need samad ja mitte kandma maske. Kui sa oled kristlane, siis ära varja seda ja Jumal saab sind kasutada.
Sellised rõõmsad toonid siis külma jaanuarikuu õhtusse. Ja veel üks asi, miks ma ootan suve... See suvi läheb gumball 3000 teekond Eestist läbi ning Tallinnas tehakse peatus. See on 3000 miili pikkune ralli, mis toimub igal aastal erinevas maailmajaos. Selle osavõtu tasu on 40 000 euri ja seal osaleb üle 120 eksootilise ja kallima sportauto.. http://www.gumball3000.com/history/2013-15th-anniversary Ma olen nii elevil sellepärast. :D
Aga see ongi tänaseks kõik. Hakkan sellest kuust jälle tihedamini kirjutama selleks, et teid ikka oma elu ja tegemistega ningi peamiselt ikka Jumala võimsate tegudega kursis hoida (Pekki ma luban seda iga kord).
Järgmine postitus tuleb varsti.
Seniks olge ikka mõnusad ja õnnistatud.
Kallid olete.
Aeg lendab linnutiivul ning juba on kätte jõudnud jaanuari kuu viimased nädalad. Alates viimasest postitusest (õigemini detsembrikuust) on toimunud niipalju põnevat, et selle kõige kirjutamine võtaks väjemalt 3 postitust. Näiteks üks mu klassiõde, kelle pärast olen palvetanud ja jüngerdanud tuli Jeesuse juurde, ning on tänaseks päevaks ka ristitud. Aga räägin kõigest põgusalt.
Viimati, kui teile novembris kirjutasin, siis töötasin Fastersis. Seal töötamine aga ei tasunud ennast väga ära ja töö ei sobinud mulle eriti. Detsembris otsustasin leida uue töö ja kirjutasin avalduse Selverisse. Minu üllatuseks helistas mulle järgmisel päeval Selveri juhataja ning kutsus töövestlusele. Paar päeva hiljem hakkasin seal tööle. Minu peamised töö ülesanded on kauba vastuvõtt ning ladustamine, samas kui vaja, siis teen ka kõike muud näiteks panen kaupa välja jne. Selveris on parem töötada, sest seal on parem palk, kuigi töö on lihtsam ja koguaeg ei ole kiire. Mõnus on veel see, et saab igasuguseid soodustusi ning töökoht asub kodu lähedal.. Töötan nimelt oma kodupoes.
See oli ime, et ma sinna tööle sain, kuna tegelikult ei olnud ametikoha nõuded täidetud, aga nad vajasid kiiresti uut töötajat. Ma usun, et see oli osa Jumala plaanist.
Kui olin Selveris umbes 2 nädalat töödanud pidin minema juhataja juurde küsimusega, et kas mul on võimalik saada terve suvi palgata puhkust. Mis te arvate, mis ta vastas? Ta vastas, et on nõus otsima mulle asendaja ja võtma mind sügisel tööle tagasi. Pidin seda küsima, sest tegelikult juba oktoobris küsiti minukäest, et kas ma tahaksin olla Komas (Kristlik noorteühenuds, mis tegeleb laagrite korraldamise jms. korraldamisega) suve praktikant. Ma ei öelnud kindlat vastust, kuna ei teadnud, mida tulevik toob. Mul ei olnud kindlat töökohta ega ka kodu. Novembris oli asi nii kaugel, et taheti kindlat vastust. Ma palvetasin ja küsisin Jumalalt, et mida ma tegema peaks. Jumal vastas "Kas sa oled valmis jätma kõik, et järgneda mulle?" Ta andis mulle kirjakoha
Mateuse 28:17 Ja Jeesus ütles neile: „Järgnege mulle ja ma teen teist
inimesepüüdjad!”
18 Ja nad jätsid kohe oma võrgud sinnapaika ning
järgnesid talle.
Tol hetkel otsustasin, et ei ole vahet, kas ma saan selle töökoha alles jätta või mitte. Arvan, et see on parim võimalus teenida Jumalat. Peale seda läksin ja küsisin, et kas saan suve vabaks ja juhataja oli nõus. Mu suurim soov ja igatsus on see, et Jumal kasutaks mind samamoodi, nagu ta kasutas Vahurit, Bettit ja teisi praktikante selleks, et minuni jõuda ja minu elu jäädavalt muuta. Ma loodan, et ma saan kellegi jaoks samamoodi olemas olla, nagu nemad olid minujaoks. Minu suurim igatsus on teenida Jumalat, sest ta on andnud mulle kõik. Ma ei ole midagi väärt, aga tema andis mulle oma kõige kallima ja see oleks vähem, mida ma saan tagasi anda... oma elu.
Jõulud ja aastavahetus möödusid suurepäraselt. Ma veetsin jõulud Viinalassidega. Niimõnus aeg oli koos. Sai palju süüa ja kingitusi, mida ma isegi ei oodanud. Ka perega sain aega veeta. Tegin Lii- Angelaga koos piparkooke. Ta on mu 6-e aastane õetütar. Ma armastan teda niiväga. Meil oli niihea aeg koos.
Jaanuaris olen peamiselt tööl ja koolis olnud. Sellegi poolest on olnud imeline ja üllatuste rohke aasta algus. Näiteks mu klassiõde Susanna, kelle eest ma olen niipalju palvetanud sai päästetud. Ta on minuga mitu korda käinud Risttee grupis ja ka teenistustel, aga ta otsustas oma elu anda Jumalale Elva pabtistikoguduse noortelaagris, kuhu kutsus teda ta vend. Võimas, mida Jumal tema elus on teinud viimaste kuude jooksul.
Meil toimus eelmine nädalavahetus ka Risttee talvelaager, kuhu ma algselt ei plaaninud üldse minna, kuna pidin tööl olema. Aga siis küsiti mu käest, kas ma tahaksin Susannat ristida. Ma olin nii rõõmus selle võimaluse üle. Küsisin pühapäeva vabaks. See päev oli võimas. Peale Susanna sai ristitud veel 6 inimest. Võimas, mida Jumal on tegemas meie koguduses.
Peale selle tehti mulle veel laagris üks kirjeldamatult hea üllatus. Paljud inimesed soovisid mulle õnne, kui laagrisse jõudsin, aga ma ei saanud alguses aru, mille puhul. Peale ristimis teenistust öeldi, et Ristteel anti välja mõned aasta tiitlid/tunnustused. Ma olin nii üllatunud, kui öeldi, et sain aasta saadiku tiitli (saadik on keegi, kes on saadetud esindama oma riiki kuskil teises riigis ja meie kristlastena usume, et me oleme Jumala riigi saadikud siin maapeal) . See tundus nii uskumatu ja nii julgustav. See andis niipalju inspiratsiooni. Ma arvan, et selleks, et olla hea saadik ei pea me ise midagi tegema. Lihtsalt olema need kes me oleme. Igalpool need samad ja mitte kandma maske. Kui sa oled kristlane, siis ära varja seda ja Jumal saab sind kasutada.
Sellised rõõmsad toonid siis külma jaanuarikuu õhtusse. Ja veel üks asi, miks ma ootan suve... See suvi läheb gumball 3000 teekond Eestist läbi ning Tallinnas tehakse peatus. See on 3000 miili pikkune ralli, mis toimub igal aastal erinevas maailmajaos. Selle osavõtu tasu on 40 000 euri ja seal osaleb üle 120 eksootilise ja kallima sportauto.. http://www.gumball3000.com/history/2013-15th-anniversary Ma olen nii elevil sellepärast. :D
Aga see ongi tänaseks kõik. Hakkan sellest kuust jälle tihedamini kirjutama selleks, et teid ikka oma elu ja tegemistega ningi peamiselt ikka Jumala võimsate tegudega kursis hoida (Pekki ma luban seda iga kord).
Järgmine postitus tuleb varsti.
Seniks olge ikka mõnusad ja õnnistatud.
Kallid olete.
Subscribe to:
Posts (Atom)