Tere, Sõbrad!
Kirjutan jälle natukene teile oma elust ja tegemistest,et teid ikka kursis hoida. Selle 10 päevaga, millal ma pole blogi kirjutanud, on muutunud pärispalju asju. Aga kõigest siis lähemalt.
Nagu mu blogi eelmisest peatükist välja võib lugeda, ma otsisin kohta, kus elada. Ennem uue elamiskoha leidmist ma ööbisin õe juures, aga kuna tal on noor pere siis tuli ruttu enda elamine leida. Korterit üksi rentida on suht keeruline eriti väikse palga juures. Esiteks on juba sissemakse mingi 3-e kuu üür. Korterikaaslasega oleks pidanud suure korteri võtma, mille kommunaalid oleks nii suured olnud, et lihtsalt ei oleks palgast välja tulnud. Ma hakkasin mõtlema, mis varjandid järel on, kui tuli meelde, et kunagi pakuti tuba ihastesse. Hakkasin uurima, et kas seal on vaba tuba.Tuli välja, et seal on minujaoks üks koht olemas. Niisiis sain ma soodsa ja ilusa toa hullult laheda seltskonnaga. Ma olen Jumalale tänulik, et ta on mind juhatanud kokku selle perekonnaga. Neilt on niipalju õppida. Alates sellest, kuidas üksteist hoida ja armastada ja lõpetades selleg, kuidas Jumalale tänuik olla kõige eest, mis ta on meile andnud. Nüüdseks olen siin majas elanud 8 päeva.
Peale kolimise sai dokumendid ka kooli sisse viidud. Otsustasin jätkata oma koliteed sealt, kus ta pooleli jäi.
Loodetavaasti saab paari aastapärast minna kutsekooli ja siis oma elu unistus täide viia. Ma loodan, et u 5-e aatapärast olen ma paberitega autotehnik, aga selleks tuleb veel kõvasti pingutada ja tööd teha. Ükskõik kui raske see ka pole ma usun, et koos Jumalaga saan ma hakkama ja väljun igast olukorrast võitjana.
Paar päeva tagasi, teisipäeval käisin veel Mc donald´s is töövestlusel. Ma arvan, et see läks päris hästi. Kuigi vastust veel ei ole tulnud ma loodan väga, et mind võetakse sinna tööle. Mitte, et lammutustööl midagi viga oleks, aga lihtsalt see ei sobi kooli graafikuga. Homme peaks selguma, et kas ma saan sinna tööle. Järgminekord, kui ma kirjutan saate teada, kuidas läks.
Selline on olnud elu viimasel ajal. Proovin nüüd teile edaspidi tihedamini kirjutada. Umbes kordnädalas või kord kahe nädala jooksul. Eks näeme, kuidas aega on. Aga lõpetuseks tahan lihtsalt öelda, et usalda Jumalat. Nagu minu elu viimastest sündmustest väljavõib lugeda, siis on mul põjhust teda usaldada ja seda teiega jagada. Kui aus olla, siis mul polnud endal aimugi, kuidas see korteri asi laheneb, aga Jumal lahendas selle parimal võimalikul viisil. Tema teab, mida me vajame ja ta saab seda kõike meile anda. Lihtsalt palu ja anna kõi Tema hooleks. Ta armastab sind niiväga. Aga selleks korraks siis kõik ja loodetavasti kuulete (loete) minust jälle.
Tsau!
Thursday, August 23, 2012
Sunday, August 12, 2012
12.08.12
Hei Rahvas!
Viimasest postitusest on päris kaua möödas. See postitus on veits sügavam kui teised. Ma loodan, et keegi ei solvu või ei epa minus pettuma sellepärast, mida ma praegu siia kirjutan.
Suvi hakkab läbi saama ja palju põnevat ja samas ka mitte nii põnevat on juhtunud vahepeal. Sai siis vahepeal näiteks häälega lõuna Euroopas ära käidud. Ei läinud päris nii, nagu loota võis, aga sellegi poolest oli väga huvitav. See reis muutis nii mõndagi mu elus. Näiteks õpetas seda, et kes ma tegelikult olen, kui on vaja kas raskeid otsuseid langetada või siis midagi füüsiliselt rasket teha. See, mida ma nägin ei olnud üldse nii ilus, kui ma arvasin. Aga sellest reisist ma hetkel pikemalt ei kirjuta, sest plaanis on teha sellest kunagi pikem postitus, kus ma räägin igast päevast individuaalselt.
Peale reisi, Eestisse tagasi jõudes sain teada, et mu pere on lõplikult eraldi kolinud. Ema kolis juba varem ära, õde ja tema noor pere olid oma korteri vahepeal leidnud. Nüüd sellest ajast peale ma siis elan kord siin, kord seal. Eestisse jõudsin ma tagasi Juuli alguses. Kohe peale seda olid tulemas Marko ja Tally pulmad, kuhu ma ei läinud. Ma ei tea, milles asi on. Pulmad on lihtsalt koht, kuhu ma ei suuda minna... Nii veider, kui see ka ei oleks... See tundub kuidagi liiga pidulik ja pingeline ning inimeste tunnete avaldamised..... Ma eelistan pealiskaudsust ja tagasihoidlikust..
Vahepeal, siis kui ma reisil olin, siis oli Risttee kogudus endaleuue hoone ostnud. Esimene päris oma hoone. Sinna kutsuti vabatahtlikke appi lammutama. Läksin siis ka ja töötasin seal umbes nädal aega.
Natuke peale seda läks mu ema Soome tööle ja andis mulle oma korteri võtmed. See on mõnus väike korter Tartu kesklinnas. Mõnus oli üksi elada.. Ei olnud kedagi, kellele peaks teatama oma minekutest või tulekutest.. Sai tunda ennast täiesti vabalt... Ainuke asi, mis vahepeal häiris, oli üksindus. Selle sai kiiresti eemale peletada muusika või internetis surfamisega. Juuli keskel toimus ka Lifti Kämp, kuhu ma alguses ei tahtnud minna, sest kui ma tavaliselt laagrites käin on seal kõigil oma seltskond, kuhu on raske sisse sulanduda.
Ma arvasin, et ka seal ma tunnen end üksikuna. Otsustasin siiski oma kompleksid maha suruda, kuna Daniel ütles, et see on liiga palju, millest ilma jääda.
Õnneks olid asjad teistmoodi, kuna olid Rauno ja Raimond, kellega sai koos chillida Teen siis sellest lühikokkuvõtte.
1. Päev. Sõitsime ratastega Elva lähedale.. Päev oli suht vaba, Vahepeal olid mõned mängud ja sai grupiga aega veeta. Õhtul oli lõke ja saun.. Järgmisel päeval jätkasime ratastel teekonda Tõrva suunas. Hommikul leppisime kokku, et kiiremad ei sõida ees ära ja ootavad aeglasemaid järgi. Mulle väga ei meeldinud see idee, kuna ma esiteks mulle ei meeldi kellelgi seljas sõita ja teiseks mulle meeldib anda endast kõik niikaua, kuni jõudu veel on. Kuni Rõnguni me sõitsime kõik koos. Peale rõngut 4km-i hakkas rängalt sadama. Enamus seltskonda peatus. Hakkasin ka peatuma, aga siis nägin, et kiiremad sõitjad ei tee vihmast väljagi. Otsustasin neile järgneda. Alguses oli veits ebamugav, aga kui päike uuesti paistma hakkas siis läks olemine päris mõnusaks. Ei olnud enam kedagi, kes ees passiks, ega kuklasse hingaks. Lõppkokkuvõttes olin 3. kes Tõrvasse jõudis. Enamus seltskonda jõudis 20-30 minutit hiljem. Hiljem toimus meil seiklusmäng Tõrva linnas.. See oli suht lahe, sest ei olnud kaua aega Tõrvas käinud. Lapsena veetsin seal päris mitu suve. Ööbisime Tõrva misjoni majas, mis oli samuti täpselt samasugune, nagu mäletasin. Kolmandal päeval viidi meid bussiga Võhandu jõeäärde.Meile anti täispuhumata suured kummist päästepaadid kuhu mahtus u 10 inimest ja 3h, et järgmisse punkti jõuda. Meid hoiatati, et kui see ei õnnestu, siis peame Võrus kiriku põrandal magama. Kui see õnnestub, siis saame spa hotellis ööbida. Me jõudsime sihtpunkti u 4h hiljem. Meile öeldi, et kuna me õigeks ajaks ei jõudnud, siis peaksime me kirikus ööbima aga meile antakse armu ja saame siiski hotelli minna. See pidi olema võrreldav sellega, mida Jeesus tegi meie eest. Ta andis oma elu meie eest, kes me oleme patused olles ise täiesti süütu. See ongi tõeline armastus. Veetsime viimase öö spa hotellis. Järgmisel päeval umbes kell 14.00 olime Tartus.
Peale laagrit hakkasin uut tööd otsima. Saatsin laiali CV-sid ja juba järgmine päev võtis minuga ühendust Lammutusmehed oü. Juba järgmisel päeval läksin proovipäevale. Sellest ajast saadik olen seal töötanud.
Objektiks on hetkel Tartu Ülikooli raamatukogu. Mina töötan katusel. Õnneks suve kõige kuumem aeg sai läbi. Juuli lõpp oli kõige hullem aeg töötamiseks.. 35 kraadi kuumust ja päike paistis lagipähe.. Nüüd on juba suht lebo... Nüüdseks olen seal töötanud juba 3 nädalat.
Nii ma siis terve suvi elasin. Nüüd viimased 3 nädalat on olnud töö- kodu reziim, nagu mul on tavaks öelda.. Hetkel tuleb võidelda päris mitmete olukordadega, aga ma tean, et ma pole nendes üksi. Isegi kui vahel tundub, et ma olen kõige üksikum inimene, siis Jumal teab, millega ma võitlen ja Ta on alati minuga. Nii, et tuleb selg sirgu ajada ja nendest olukordadest läbi minna. Kunagi ma usun, et ma saan Jumalat tänada selle kõige eest. Lihtsalt selle kõige lõpetuseks ma panen paar piiblisalmi, mis räägivad sellest, kui väga Jumal meid armastab. Pauluse kiri Roomlastele 8:31-39
31Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt,
kes võib olla meie vastu?
32Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema
meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile
kõike muud kinkima?
33Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes
õigeks teeb.
34Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes
suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel
ja kes palub meie eest.
35Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus
või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht
või mõõk?
36Nagu on kirjutatud:"Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva,
meid koheldakse nagu tapalambaid."
37Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes
meid on armastanud.
38Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega
peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed,
39ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid
lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie
Issandas.
Viimasest postitusest on päris kaua möödas. See postitus on veits sügavam kui teised. Ma loodan, et keegi ei solvu või ei epa minus pettuma sellepärast, mida ma praegu siia kirjutan.
Suvi hakkab läbi saama ja palju põnevat ja samas ka mitte nii põnevat on juhtunud vahepeal. Sai siis vahepeal näiteks häälega lõuna Euroopas ära käidud. Ei läinud päris nii, nagu loota võis, aga sellegi poolest oli väga huvitav. See reis muutis nii mõndagi mu elus. Näiteks õpetas seda, et kes ma tegelikult olen, kui on vaja kas raskeid otsuseid langetada või siis midagi füüsiliselt rasket teha. See, mida ma nägin ei olnud üldse nii ilus, kui ma arvasin. Aga sellest reisist ma hetkel pikemalt ei kirjuta, sest plaanis on teha sellest kunagi pikem postitus, kus ma räägin igast päevast individuaalselt.
Peale reisi, Eestisse tagasi jõudes sain teada, et mu pere on lõplikult eraldi kolinud. Ema kolis juba varem ära, õde ja tema noor pere olid oma korteri vahepeal leidnud. Nüüd sellest ajast peale ma siis elan kord siin, kord seal. Eestisse jõudsin ma tagasi Juuli alguses. Kohe peale seda olid tulemas Marko ja Tally pulmad, kuhu ma ei läinud. Ma ei tea, milles asi on. Pulmad on lihtsalt koht, kuhu ma ei suuda minna... Nii veider, kui see ka ei oleks... See tundub kuidagi liiga pidulik ja pingeline ning inimeste tunnete avaldamised..... Ma eelistan pealiskaudsust ja tagasihoidlikust..
Vahepeal, siis kui ma reisil olin, siis oli Risttee kogudus endaleuue hoone ostnud. Esimene päris oma hoone. Sinna kutsuti vabatahtlikke appi lammutama. Läksin siis ka ja töötasin seal umbes nädal aega.
Natuke peale seda läks mu ema Soome tööle ja andis mulle oma korteri võtmed. See on mõnus väike korter Tartu kesklinnas. Mõnus oli üksi elada.. Ei olnud kedagi, kellele peaks teatama oma minekutest või tulekutest.. Sai tunda ennast täiesti vabalt... Ainuke asi, mis vahepeal häiris, oli üksindus. Selle sai kiiresti eemale peletada muusika või internetis surfamisega. Juuli keskel toimus ka Lifti Kämp, kuhu ma alguses ei tahtnud minna, sest kui ma tavaliselt laagrites käin on seal kõigil oma seltskond, kuhu on raske sisse sulanduda.
Ma arvasin, et ka seal ma tunnen end üksikuna. Otsustasin siiski oma kompleksid maha suruda, kuna Daniel ütles, et see on liiga palju, millest ilma jääda.
Õnneks olid asjad teistmoodi, kuna olid Rauno ja Raimond, kellega sai koos chillida Teen siis sellest lühikokkuvõtte.
1. Päev. Sõitsime ratastega Elva lähedale.. Päev oli suht vaba, Vahepeal olid mõned mängud ja sai grupiga aega veeta. Õhtul oli lõke ja saun.. Järgmisel päeval jätkasime ratastel teekonda Tõrva suunas. Hommikul leppisime kokku, et kiiremad ei sõida ees ära ja ootavad aeglasemaid järgi. Mulle väga ei meeldinud see idee, kuna ma esiteks mulle ei meeldi kellelgi seljas sõita ja teiseks mulle meeldib anda endast kõik niikaua, kuni jõudu veel on. Kuni Rõnguni me sõitsime kõik koos. Peale rõngut 4km-i hakkas rängalt sadama. Enamus seltskonda peatus. Hakkasin ka peatuma, aga siis nägin, et kiiremad sõitjad ei tee vihmast väljagi. Otsustasin neile järgneda. Alguses oli veits ebamugav, aga kui päike uuesti paistma hakkas siis läks olemine päris mõnusaks. Ei olnud enam kedagi, kes ees passiks, ega kuklasse hingaks. Lõppkokkuvõttes olin 3. kes Tõrvasse jõudis. Enamus seltskonda jõudis 20-30 minutit hiljem. Hiljem toimus meil seiklusmäng Tõrva linnas.. See oli suht lahe, sest ei olnud kaua aega Tõrvas käinud. Lapsena veetsin seal päris mitu suve. Ööbisime Tõrva misjoni majas, mis oli samuti täpselt samasugune, nagu mäletasin. Kolmandal päeval viidi meid bussiga Võhandu jõeäärde.Meile anti täispuhumata suured kummist päästepaadid kuhu mahtus u 10 inimest ja 3h, et järgmisse punkti jõuda. Meid hoiatati, et kui see ei õnnestu, siis peame Võrus kiriku põrandal magama. Kui see õnnestub, siis saame spa hotellis ööbida. Me jõudsime sihtpunkti u 4h hiljem. Meile öeldi, et kuna me õigeks ajaks ei jõudnud, siis peaksime me kirikus ööbima aga meile antakse armu ja saame siiski hotelli minna. See pidi olema võrreldav sellega, mida Jeesus tegi meie eest. Ta andis oma elu meie eest, kes me oleme patused olles ise täiesti süütu. See ongi tõeline armastus. Veetsime viimase öö spa hotellis. Järgmisel päeval umbes kell 14.00 olime Tartus.
Peale laagrit hakkasin uut tööd otsima. Saatsin laiali CV-sid ja juba järgmine päev võtis minuga ühendust Lammutusmehed oü. Juba järgmisel päeval läksin proovipäevale. Sellest ajast saadik olen seal töötanud.
Objektiks on hetkel Tartu Ülikooli raamatukogu. Mina töötan katusel. Õnneks suve kõige kuumem aeg sai läbi. Juuli lõpp oli kõige hullem aeg töötamiseks.. 35 kraadi kuumust ja päike paistis lagipähe.. Nüüd on juba suht lebo... Nüüdseks olen seal töötanud juba 3 nädalat.
Nii ma siis terve suvi elasin. Nüüd viimased 3 nädalat on olnud töö- kodu reziim, nagu mul on tavaks öelda.. Hetkel tuleb võidelda päris mitmete olukordadega, aga ma tean, et ma pole nendes üksi. Isegi kui vahel tundub, et ma olen kõige üksikum inimene, siis Jumal teab, millega ma võitlen ja Ta on alati minuga. Nii, et tuleb selg sirgu ajada ja nendest olukordadest läbi minna. Kunagi ma usun, et ma saan Jumalat tänada selle kõige eest. Lihtsalt selle kõige lõpetuseks ma panen paar piiblisalmi, mis räägivad sellest, kui väga Jumal meid armastab. Pauluse kiri Roomlastele 8:31-39
31Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt,
kes võib olla meie vastu?
32Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema
meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile
kõike muud kinkima?
33Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes
õigeks teeb.
34Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes
suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel
ja kes palub meie eest.
35Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus
või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht
või mõõk?
36Nagu on kirjutatud:"Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva,
meid koheldakse nagu tapalambaid."
37Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes
meid on armastanud.
38Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega
peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed,
39ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid
lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie
Issandas.
Subscribe to:
Posts (Atom)