Tsau sõbrad. Viimasest postitusest on möödas umbes kuu aega, sest vahepeal pole lihtsalt mahti saanud, et oma tegemistest kirjutada. Tegelikult on selle kuu ajajooksul palju asju juhtunud. Otsin eediselt tööd või siis toetajaid, kuna koolikõrvalt on päris keeruline tööd leida.. Aga samas, kui graafikud klapivad, siis on kõik hästi. Mc Donald´sisse ei saanud, sest nad otsisid pigem täiskohaga töötajat.
Asun siis asjajuurde ja räägin oma tegemistest lähemalt.
Viimane kuu on olnud eriline, sest otsustasin oma kooliteed jätkata sealt, kus ta omal ajal pooleli jäi. Käin nüüd Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Eriline on see sellepärast, et viimasest koolipäevast on päris mitu aastat möödas ja kõik tundub endiselt nii uus ja huvitav. Mulle meeldib mu uus klass. Klassikaaslased on suht normaalsed ja 3-e inimest ma tean juba varasemast ajast. Klassi nimekirjas on tegelikult 27 inimest, aga igapäevaselt käib kohal ainult umbes 16 inimest. Ülejäänud koolis on kaa palju tuttavaid nii, et vahetunni ajal igav ei hakka. Kõige rohkem olen pidanud siiamaani pingutama matemaatikaga. Lihtsalt.. see on aine, mida pea ei võta. Ma arvan, et paljude teistega on sama lugu.. See selleks. Ma arvan, et keegi ei viitsi niikuinii mu koolijutte lugeda.
Viimasel ajal olen hullult palju aega veetnud uute sõpradega. Nad on enamjaolt minust nooremad U 15-18 aastased noored. Ma olen kõigist vanem, aga nendega on hea ennast vabana tunda. Teine asi on see, et neil on suht palju vaba aega, mida teistel sõpradel tavaliselt ei ole. Ma tunnen ennast nendega koos olles, et ma olen nagu vanem vend. Paar päeva tagasi (laupäeval) kutsusin nad endale külla ning me tegime kakao ja küpsiste peo. See oli hullult mõnus. Me tegime kakaod, panime sinna sisse vahukoort ja vahukomme. Ostsime kokku suht palju magusat ja mul on siiamaani küpsiseid üleval toas. Peale kakao joomist mängisime spoonsi. See on kaardimäng, kus tuleb koguda 4 samasugust kaarti. Kui 4tk on koos siis tuleb lusikas haarata ja see, kes lusikat ei saa, see on kaotaja. Meil oli megahea õhtu koos.
Eelmine nädalavahetus toimus Tallinnas ka HTG custom show. See oli üks parimaid autoüritusi, kus ma elujooksil käinud olen. Näituse autosid oli Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist ja isegi Saksamaalt. Autosid oli igasuguseid, alates USA musklitest kuni pereautodeni. Kõige silmapaistvamad olid Plymouth Barracuda, 1966 aasta Dodge Charger ja Corvette c3. Silma jäi ka 2003 aasta 350z. Selle masinaga oli selline lugu, et kui ma seda uurisin ja pildistasin, astus auto omanik ligi ning ütle, et kui ma tahan, siis ma võin autos sees istudes pilti teha. Loomulikult ma ei jätnud võimalust kasutamata. Ega igapäev ei anta võimalust istuda autos, mille muusikasüsteem on kallim, kui mõni väiksem pereauto ja nitropaak asetseb juhi ja kõrvalistuja vahel.
http://www.kooz.se/. See on link selle auto omaniku kodulehele. Ta on peale nissan 350z-i ehitanud veel u 6-7 autot. Selle auto nimi on Zuperior. Panen siia ka lingi näitusel tehtud piltidega (ja vabandan kvaliteedipärast, kuna mul ei õnnestunud head kaamerat kaasa sebida.https://www.facebook.com/media/set/?set=a.4592828748553.2178846.1527185204&type=3.
Peale selle kõige hakkasid meil jälle regulaarselt toimuma RT grupp. See on täiega kasvanud vahepeal ja hullult hea meel on näha uusi liikmeid. Lahe on näha Jumalat tegutsemas ja inimeste elusid muutumas.
Seline on olnud viimane kuu. Hetkel on mu elus selline periood, kus tuleb kõiges Jumalat usaldada. Iga päev on kohati nagu veepeal kõndimine. Ma ei tea kunagi, mis homme saab, kuna hetkel ei ole tööd siis ma proovin koolile keskenduda. Ma tõsiselt loodan, et seekord ma lõpetan. Vähemalt kui ma millesgi muus kindel ei saa olla, siis ainult selles, et Jumal on ustav ja toob mind läbi igast olukorrast. Tänu Jumalale ma üldse sain võimaluse kooli minna ja tänu Temale on mul võimalus elada siin, kus ma elan. Ma olen kindel, et ta ei jäta mind hätta. Olgu ükskõik, kui suur probleem, minu Jumal on ALATI suurem..
Selline siis tänane postitus. Ma ei tea, kuna järgmine postitus tuleb, aga tahaks tihemini kirjutada teile ja teid oma tegemistega kursis hoida. Igatahes.. Täiega kallid olete mulle. Palvetan teie eest ja loodan, et saan sama rõõmsatel toonidel kirjutada teile ka edaspidi. Olge tugevad. (p.s. küpsiseid enam ei ole.. Sõin need blogi kirjutamise ajal ära)
